Top Banner
BASSET HOUND TÕUST Basset on suurte lontkõrvadega filosoof - kogu tema olemusest õhkub rahulikku mõtlikkust ja leebet tolerantsust kogu selle veidra maailma ja tema pentsikute elanike vastu. Veidi äraolevalt toetab ta oma taguotsa maha, vaatleb vaikides ümbrust ja pilk tema heatahtlikes pruunides silmades näib ka kõige imelikumaid elajaid kohates ütlevat: "Noo... miks ka mitte?" Basset on Prantsuse esivanematega pikk, madal ja hea ninaga hagijas. Kindlasti on ta üks kõige ilusamaid ja ebaharilikumaid hagijaid üldse, võlgnedes suures osas enda väärika väljanägemise oma suurele majesteetlikule peale, mis on ehitud pikkade, sametiste kõrvade, kurrulise lauba ja tumedate, hingestatud silmadega. Kahtlemata on Basset jäänud üheks kõige kergemini äratuntavaks tõuks üldse.
24
Welcome message from author
This document is posted to help you gain knowledge. Please leave a comment to let me know what you think about it! Share it to your friends and learn new things together.
Transcript
Page 1: BASSET  HOUND

BASSET HOUND TÕUST

Basset on suurte lontkõrvadega filosoof - kogu tema olemusest õhkub rahulikku mõtlikkust ja leebet tolerantsust kogu selle veidra maailma ja tema pentsikute elanike vastu. Veidi äraolevalt toetab ta oma taguotsa maha, vaatleb vaikides ümbrust ja pilk tema heatahtlikes pruunides silmades näib ka kõige imelikumaid elajaid kohates ütlevat: "Noo... miks ka mitte?"

Basset on Prantsuse esivanematega pikk, madal ja hea ninaga hagijas. Kindlasti on ta üks kõige ilusamaid ja ebaharilikumaid hagijaid üldse, võlgnedes suures osas enda väärika väljanägemise oma suurele majesteetlikule peale, mis on ehitud pikkade, sametiste kõrvade, kurrulise lauba ja tumedate, hingestatud silmadega. Kahtlemata on Basset jäänud üheks kõige kergemini äratuntavaks tõuks üldse.

Page 2: BASSET  HOUND

ISELOOM Basset on muhedus ise - veidi raskepäraselt ringi vantsides ei lase ta end naljalt millestki häirida ning paistab igasuguse olukorraga alati rahul olevat. Inimestesse ja tavaliselt ka teistesse loomadesse suhtub ta mõistva sõbralikkusega, armastab lapsi ning on kiindunud oma perekonda. Basset on üks väheseid jahikoeratõuge, kelle kolimine paksust padrikust linnakorteri betoonseinte vahele erilisi probleeme ei valmista. Kuigi värske jäljerada on sellele pontule endiselt niivõrd hingelähedane, et peremehe kutsedki selle kõrval pahatihti oma mõju kaotavad, saab basset suurepäraselt hakkama ka tavalise perekoerana. Oma raske ja pika keha ning lühikeste töntsakate jalakestega ei vaja ta meeletut jooksutamist või hirmpikki jalutuskäike. Kuigi see lontkõrv pole kõige kiirema sammuga, ei tähenda see aga, et talle piisaks ka kümneminutilisest vantsimisest ümber maja (kuigi tema näoilmest võiks seda alati välja lugeda). Aga justnimelt äärmusliku kehakuju ja pidurdamatu söögiisu tõttu tuleb talle võimaldada igapäevane tiir pargis, sest tema heasüdamlik leplikkus andestab küll iga kord omanikule mõtte, et "Ah, küll homme lähme!", ent selle eest peab tihti lõivu maksma neljajalgse sõbra tervis. Kergesti tekkiv ülekaalulisus mõjub halvasti pikale selgroole ja lühikestele jalgadele. Lisakilod on aga varmad kogunema, kuna basset on kohutavalt maias ega lase kunagi käest võimalust mõni paluke manguda. Ja kui veel vaadata tema nii kurbadesse silmadesse - liiga raske on leida jõudu, et sellisele anumisele külmaks jääda. Liiatigi on ta ju nii tore ja kuulekas koer. Ning sealt need juustu- ja vorstitükikesed pudenevadki. Aga võrdlemisi sõnakuulelik ja üsnagi hästi õpetatav koer on basset tõepoolest. Kuigi ta võib mõnikord veidi kangekaelne olla ja peaaegu alati oma aeglase loomu tõttu käskude täitmisega venitada, on ta ju siiski nii heasüdamlik sell, et peremehe soovile tihti vastu vaidlema ei kipu. Vaid puhtust pidama õpib bassetijuntsu võib-olla natuke hiljem kui tema eakaaslased. Ja kuigi toas armastab see lontkõrv enamasti sügavalt põõnata, tuleb siiski arvestada sellega, et kui ta üksi kodus olles suu lahti teeb, siis see üdini jahikoeralik kume jorutamine kostab vägagi kaugele ja läbi mitme paksu seina. Kui aga bassetile andestada ka mitte kõige viisakamad lauakombed (ta kipub plätserdama ja ilastama) ning tavaline koeralõhn, on see malbe loomuga peni üks sobilikumaid perekoeri üldse.

• Rahulik, hea iseloomuga ja südamlik. Saab hästi läbi nii inimeste kui ka teiste koerte ja lemmikloomadega. Lastega hea ja kannatlik. Peab ennast sülekoeraks. Valvuriks ei sobi. Tahab järjekindlat peremeest, kes on ikka ise nö karjajuht. Koer peab teadma oma

Page 3: BASSET  HOUND

kohta perekonnas (karjas), - kõik inimesed tulevad alati enne teda! Siis on koer õnnelik ja pererahvas rahul.

• Tundliku ja kangekaelse iseloomuga. Võtab karistusi ja noomimisi väga hinge. Võib olla jonnakas ja mugavalt selektiivse kuulmisega.

• Karja mentaliteediga. Üksik Basset ei pruugi pikkade üksiolekutega kuigi hästi toime tulla. Tööl käiv omanik võiks arvestada, et paremuselt järgmine asi, peale teiega koos olemise, on teise koera seltskond.

• Tegemist on jahikoeraga. Basset on algselt aretatud väga hea haistmisega jäljekütiks. Tema nina võib viia teda ohtlikesse olukordadesse, nagu autotee või aiaga ümbritsemata basseini… Bassetil on ohutuim turvalisel, kinnisel alal või rihma otsas.

Page 4: BASSET  HOUND

• Suhteliselt madala aktiivsusega. Aldis rasvumisele. Tervel, treenitud Bassetil jagub energiat küll, kuid samas rahulduvad nad ka mõnusa pärastlõunase pikutamisega päikese käes… Kuigi selline endaga rahulolev natuur teeb neist ihaldatud lemmikud, peab nende kaal kontrolli all olema! Igapäevane pikem jalutuskäik on väga soovitatav.

• Suur, kogukas koer, kellel on rohkem luumassi oma kaalu kohta, kui ühelgi teisel koeratõul! Kuigi Basset on madal ja maadligi, pole tegemist väikese koeraga. Enamasti kaaluvad nad 25- 35 kg. Keskmisel inimesel on raskusi täiskasvanud Basseti tõstmisega.

Page 5: BASSET  HOUND

• Siledakarvaline koer. Tüüpiline jahikoerakasukas. Karv ei vaja mingit erihooldust. Bassetit võib pesta nii tihti kui vajalik (ja nii harva kui võimalik). Harjamine ja kammimine on samuti väga mõnusad tegevused. Bassetite värvi osas ei ole mingeid reegleid, lubatud on kõik hagijate värvikombinatsioonid. Tavaliselt mitmesugused mustad, tumedad, pruunikad või heledamat sorti laigud valgel põhivärvil. Ajab karva aastaringi.

• Kutsikatel on kasvueas erivajadused! Kuni aastaseks saamiseni, ei tohiks Basseti kutsikad käia piki treppe üles ja alla ja ei tohiks neil lubada peale ja maha hüppamist nt diivanile, voodisse või mujale. – Selle raske kondiga tõu liigesed alles arenevad ja pidev ülemäärane pingutus või väsitamine võib põhjustada jäävaid vigastusi. Pärast aastaseks saamist ei tohiks need tegevused, mõistlikkuse piires, teie Bassetile kahjulikuks osutuda.

• Lühikesed jalad võivad tähendada ka abivajamist. Mitte kõik, aga paljud Bassetid vajavad abi nt autosse saamisel. Unikaalse, madala kehaehitusega Basset pole just suurem asi hüppaja.

Page 6: BASSET  HOUND

• Pikad kõrvad ja rippuvate laugudega silmad vajavad puhastamist ja küüned lõikamist. Basseti pikad lontis kõrvad takistavad õhu ringlust kõrvas ja on seepärast nakkustele väga vastuvõtlikud. Kõrvu peaks puhastama u korra nädalas, silmad tuleb samuti mustusest ja rähast puhastada ja küüsi lõigata nii 1-2 x kuus.

• Bassetid on vokalistid. Nad uluvad ja hauguvad kui nad midagi tahavad või arvavad, et midagi on lahti. Neil on väga tugev ja kõlav hääl. Nad kasutavad tähelepanu saamiseks ka madalat, kurguhäälset vingumist, mis kõlab, nagu „rääkimine“.

Page 7: BASSET  HOUND

TERVIS Võrreldes teiste tõugudega, on Bassetid üldiselt üsna hea tervisega koerad. Sellegipoolest, nagu teistelgi puhtatõulistel koertel, võib neil esineda pärilikke soodumusi haigestuda teatud haigustesse. Nt on selle tõu puhul märkimisväärne kääbuskasvu esinemine. Samuti on enamesinevateks pärilikeks haigusteks veel: glaukoom e rohekae, trombopathia (teatud verehaigus), epilepsia, von willebrandi tõbi (vere hüübimise haigus), hüpothüroidism (kilpnäärme alatalitus), patellar luxation (teatud põlveprobleem) ja puusa- ning õla düsplaasia. Vii ennast võimalike terviseprobleemidega juba varakult kurssi ning veendu, et teed omalt poolt absoluutselt kõik selleks, et koera hea tervis püsiks!

SELJA- ja KAELATRAUMAD

Bassetile tuleb kohe õpetada, et kaelarihmaga jalutades ei tohi tirida. Tugev rihma otsas rebimine ja tugevad järsud tõmbed (kas siis koera või omaniku poolsed) võivad vigastada koera kaela ja selga ning lõppeda väga tõsiste traumadega, mille tulemusena vigastuvad selgroolülid, lihased või närvid. Mõnedel koertel on valud nii tugevad, et nad nutavad ja uluvad.

Tegemist on väga tõsise probleemiga ning ole tähelepanelik võimalike sümptomite suhtes:

*Muutused koera rühis

*Koer ei taha pead tõsta

*Koer ei taha järsku enam trepist käia ega hüpata

*"Kange" kael ja tundlik puudutamise suhtes

*Silmnähtavad selgroo deformatsioonid

*Küürus selg, liikudes hoiab tagajalgu kõhu all

*Nõrkus, kõnnak võdisev

*Koer on võimetu käima, ühest või mitmest jäsemest halvatud

*Palavik, kehv isu, letargia

Page 8: BASSET  HOUND

Märgates sarnaseid sümptomeid oma koeral, tuleb temaga kiiresti arsti juurde minna, et välja selgitada probleemi põhjus ja alustada kohest ravi.

Selja- ja kaelavalude ravi võib sõltuvalt valust ja selle asukohast olla väga erinev. Valusid ravitakse põletikuvastaste toimeainetega (mittesteroidid või kortisteroidid), antibiootikumidega, lihastelõdvendajatega ja/või kemoteraapiliste toimeainetega.

Kirurgiline sekkumine on soovituslik selgrootrauma, lüli ja lülidiski nakkuse ja selgroos või selle ümbruses paikneva vähi korral.

MAOLAIENEMUS

Kuna Bassetitel on suur rindkere, siis on nad altid saama maolaienemust. On parem anda neile päevas pigem 2 või 3 väiksemat söögikorda, kui 1 suur kõhutäis. Kui Basset sööb kõhu pilgeni täis, tuleks teda pärast seda mitme tunni jooksul jälgida…

PÄRILIKUD HAIGUSED

Puusaliigese düsplaasia

Puusaliigeste düsplaasiat on leitud KÕIKIDEL tõugudel. Seega on tegemist haigusega, mis puudutab kõiki koeri ja nende omanikke. Arvatakse, et puusaliigeste düsplaasia on pärilik liigestehaigus, mille tekkes mängivad rolli nii geenid, ümbritsev keskkond kui ka toitumine.

Puusaliiges koosneb reieluu pähikust ja puusanapist. Puusanapp omakorda moodustub kolmest vaagnaluust ja iseseisvast napaluust, mida omavahel ühendab kõhrkude. See kõhrkude luustub lõplikult alles koera täisikka jõudmisel ning on koos puusanapiga

Page 9: BASSET  HOUND

nooremas kutsikaeas ümbritsevatele mehaanislistele mõjutustele väga vastuvõtlik. Düsplaasiat iseloomustab puusanapi lamenemine. Kausjas kuju, mis sellele on normallne, kaob ning reieluu pähik ei saa oma õiges asendis fikseeruda. Sellest tulenevalt moodustubki n.ö. "lõtv" liiges, mis raskematel juhtudel võib põhjustada koeral isegi liikumisvõimetuse.

Düsplaasia avaldub alates neljandast elukuust kuni pooleteise aastani ning selle tunneb ära järgmiste tundemärkide järgi: 1. koeral on raskused lamamisest tõusmisel 2. tõustes kasutab koer ainult esijalgu, vedades tagajalgu järel 3. "jänese hüppamist" meenutav kõnd (bunny-hopping gate) 4. vastumeelsus liikumaminemisel 5. lonkamine peale suuremat füüsilist koormust 6. taaruv või õõtsuv kõnnak 7. muutused temperamendis, loidus

Düsplaasia ilmneb peamiselt koertel, kellel on selleks geneetiline eelsoodumus, kuid on ka tegureid, millega omanik ise saab düsplaasia tekkimise võimalust kahandada. 1960.-ndate aastate alguses hakati uurima toidu mõjutavuse suurust düsplaasiale. Leiti, et kustikal, kes saab normaalsetes kogustes proteiini ja rasvaineid, on väiksem oht düsplaasiasse haigestuda. Probleem ei seisne aga mitte nende ainete ala- vaid ületarbimises. Peamine faktor, mis kutsika düsplaasia tekke-ohtu mõjutab, on kasvu kiirus. Ülikiire kasvamine ei tee täiskasvanuna koera suuremaks, põhjustab aga peaaegu kindlasti ortopeedilisi probleeme, sealhulgas ka düsplaasiat. Proteiini, kaltsiumi, c-vitamiini ja mineraalidega liialdamist peavad arstid üheks suureks düsplaasia tekke põhjustajaks. Ravi Olenevalt juhtumist ravitakse puusaliigeste düsplaasiat kas meditsiiniliselt või kirurgiliselt. Meditsiiniline ravi kujutab endast erunevaid harjutusi, kehakaalu reguleerimist ning valu reguleerimist ravimitega. Näiteks ujumine on väga kasulik ning üldse harjutused, mis asetavad tagajala liigestele võimalikult vähe koormust. Kirurgiline ravi sõltub düsplaasia raskusastmest.

EPILEPSIA

Alles oli teie lemmikuga veel kõik korras. Ta lebas oma asemel. Järgmisel hetkel on ta juba teadvusetu, tema keha tõmbub üleni jäigaks ning pea on heidetud kuklasse. Kas ta üldse hingabki? Teid haarab kohutav paanika. Mida teha? Üritate oma sõpra kuidagi aidata. Kuid kuidas? Hüüate paanikas kedagi teisest toast, et ta kohemaid arstile helistaks – koer sureb!!! Juba on kogu looma keha haaranud tõmblused. Põlvitate tema juurde, et teda kuidagi rahustada, kuid ta ei reageeri ei teie hüüdmistele ega puudutustele. Olete kunagi kuulnud, et krampide ajal võib keele kurku tõmmata või sellesse hammustada. Üritate oma näppe kramplevate lõugade vahale ajada, mille tulemusena saate hoopis ise

Page 10: BASSET  HOUND

viga. Sekundid tunduvad pikkade minutitena. Kas tõesti see ei lõpegi? Kuid enne veel, kui kellelgi teie lähedastest õnnestub loomaarst telefonitoru otsa saada, tundub, et olukord hakkab paremaks minema. Juba hakkab sõber tegema sügavaid hingetõmbeid, keha muutub taas lõdvaks. Juba kergitab ta segaduses korraks pead. Lõpuks ometi sai ka arsti toru otsa. Kuid õnneks pole selleks enam ka suuremat vajadust. Kui arst palub teil krambihooga seotut lähemalt kirjeldada, ei meenu teile enam õieti midagi. Arst üritab teid rahustada, et tõenäoliselt on tegu epilepsiaga ning see pole sugugi nii ohtlik, kui esmapilgul tundub.

Krambid on ilmselt üks kõige hirmutavamaid kogemusi teie neljajalgsele sõbrale ning teile endale. Seda eriti just esimesel korral. Ilmselt on omanik toimunust kõige rohkem šokeeritud.

Mis on epilepsia?

Mis seda põhjustab? Kuivõrd ohtlik see on? Kas see on ravitav? Teie peas on keerlemas hulk küsimusi.

Krambid on alati märk ebanormaalsest ajutegevusest. Kuid selle põhjused võivad peituda kas otseselt ajus või kusagil mujal organismis. Idiopaatiline epilepsia (IE) e langetõbi on koertel kõige sagedasemaks krampide põhjustajaks, esinedes keskmiselt 1% koertest. Erinevatel tõugudel võib esinemissagedus olla 0,5-17%. Kuigi seda haigust esineb ka kassidel, põhjustavad kassidel krampe sagedamini teised haigused.

Epilepsia valdkonnas ei valitse ka spetsialistide hulgas täit üksmeelt, kohata võib üsna erinevaid seisukohti. Üldiselt mõistetakse idiopaatilise epilepsia all ajurakkude ebanormaalsest elektrilisest aktiivsusest tingitud korduvaid krambiepisoode. Kuid krampe võivad põhjustada ka muud haigused näiteks ajukasvajad, arenguhäired, südeme-vereringe või ainevahetushaigused, mürgistused jne.

Algselt kirjeldatud krambiepisood on idiopaatilisele epilepsiale küllaltki tüüpiline: algab äkki, haarab kogu keha, kestab mõnikümmend sekundit kuni paar minutit ning kulgeb teadvuse kaoga. Episoodi lõppedes on loom mõnda aega väsinud või segaduses, kuid varsti taas täiesti normaalne. Tegelikult pole see kaugeltki mitte enamikul loomadel täpselt nii. Paljudel loomadel esinevad enne otsest krambihoogu eelnähud, kus loom on rahutu, otsib omaniku lähedust vms. See võib kesta sekundeid, minuteid kuni tunde. Ka tegelik haigushoog ei pruugi alati kulgeda täieliku teadvuse kaoga. Krampidest võib olla haaratud vaid nägu, üks jäse või üks kehapool. Episood võib kulgeda ka hoopis lihasnõrkusena. Sageli esineb haigushooga seoses tugev süljevool, hirmutunne või agressiivsus, ebanormaalne häälitsemine, põie tühjendamine vms. Osadel loomadel võib esineda mitu epilepsiahoogu päevas, võimalikud on ka ülipikad episoodid. Kuigi IE korral esineb esimene episood sagedamini poole kuni viieaastastel koertel, võib seda siiski ilmneda igas vanuses.

Paraku peab mainima, et hetkel ei osata loomadel ainult krambihoo kirjelduse alusel nende tekkepõhjuseid täpselt kindlaks määrata.

Page 11: BASSET  HOUND

Idiopaatilist epilepsiat on leitud väga paljudel koeratõugudel. Seetõttu oleks ilmselt lihtsam mainida tõugusid, kellel IE-d pole kirjeldatud. Haiguse pärilikkuse üle on palju spekuleeritud. Aretusuuringud ning sugupuude analüüsid annavad siiski piisavalt kinnitust haiguse pärilikust taustast belgia lambakoertel, beeglitel, kuldsetel ja labradori retriiveritel, berni karjakoertel, bokseritel, puudlitel jpt tõugudel. Täpne pärilikkusmudel võib tõuti olla erinev. Seega peab hoolega kaaluma, milliseid epileptilise koera sugulasi tohib aretuses kasutada.

Kuidas idiopaatilist epilepsiat diagnoositakse?

Kuna krampe või krampide sarnaseid sümptoome võib esineda mitmete erinevate haiguste puhul, on kindlasti põhjust haigushoo järel koera loomaarstile näitama minna. Esmalt soovib loomaarst kindlasti lähemat teavet kogu haiguse kulu kohta. Seejärel teostab ta koerale ülduuringu ehk vaatab, katsub ja kuulab looma üle. Siis teostab loomaarst neuroloogilise uuringu. Selle eesmärk on välja selgitada, kas loomal on mingeid püsivaid neuroloogilisi probleeme ning kui on, siis kus need probleemid paiknevad. Kui teie koeral on IE, ei tohiks nendes uuringutes mingeid muutusi esineda.

Järgmine samm on tavaliselt ulatuslike vereanalüüside tegemine. See on vajalik, et selgitada välja muid haigusi, mis võiksid olla krampide põhjustajaks. Kui vereproovides leitakse mingeid muutusi, võib loomaarst põhjuste väljaselgitamiseks soovitada lisauuringuid (näit. röntgen- või ultraheliuuring). Kui arstil on põhjust kahtlustada aju struktuurseid probleeme (selleks annab tavaliselt alust looma ebanormaalne käitumine ka krambihoogude vahel või muutused neuroloogilises uuringus), soovitatakse tavaliselt teha kas kompuutertomograafia või magnetresonantsuuring. Kuna vastavaid seadmeid meie loomaarstide käsutuse veel pole, tehakse uuringud enamasti kusagil inimeste haiglas. Nimetatud uuringute üsna kalli hinna tõttu soovitatakse neid IE patsientidele väga harva. Teatud juhtudel võib arst soovitada ka seljaajuvedeliku uuringuid. Kuna ka viimased uuringud peaksid IE patsientidel olema leiuta, jõutaksegi diagnoosini teisi haigusi välistades. Aju elektriliste impulsside uuringut e. elektroentsefalograafiat, mis on inimeste uurimisel väga laialt kasutusel, kasutatakse loomade uurimiseks üliharva. Viimati mainitud uuringus võib leida epilepsiale iseloomulikke muutusi. Paraku pole neid uuringud meil hetkel veel võimalik teha. Kahjuks ei eksisteeri veterinaarias IE diagnoosimiseks vajalike minimaalsete uuringute soovitust. Sellegipoolest ei saa kuidagi soosivalt suhtuda epilepsiadiagnoosi, mis on telefonitsi määratud. Vale või koguni kahjuliku ravi vältimiseks on siiski ainuke võimalus looma enne ravi alustamist arstile näidata.

Ravi eesmärk

Kuigi ravi eesmärk on saavutada krambihoogude kadumine, õnnestub seda kahjuks üsna harva täielikult saavutada. Siiski õnnestub enamikul loomadel raviga saavutada märgatavat krambihoogude vahede pikenemist ja nende kestvuse lühenemist.

Millal on õige aeg ravi alustada?

Page 12: BASSET  HOUND

Ka selles küsimuses ei valitse arstide seas täit üksmeelt. Enamik arste soovitab alustada ravi juhul, kui krambihoogude vahe on väiksem kui 6 nädalat. Samuti ajendab ravi alustama, kui päevas esineb rohkem kui 1 episood või kui episoodi kestvus on pikem kui 10-15 minutit. Paraku peab otsuse langetama siiski looma peremees. Seda loomulikult arsti antud soovituste alusel. Ravi kestab enamikul juhtudel kogu looma ülejäänud elu, mistõttu kujuneb ka üsna kulukaks. Parem on aga ravi üldse mitte alustada, kui anda ravimeid ebakorrapäraselt. Ravi järsul lõpetamisel võivad krambihood hoopis sageneda.

Milline on võimalik ravi? Kuigi koertele kasutatavate ravimite hulk on üsna piiratud, tuleb sobiliku ravimi leidmiseks läheneda igale koerale individuaalselt. Esimese valikuna kasutatakse koertel enamasti phenobarbitaali. Sobiliku ravimiannuse leidmiseks võetakse aeg-ajalt vereproove. Osadele koertele määratakse lisaks veel ka kaalium bromiid. Seega tuleb arvestada, et efektiivse tulemuse saavutamiseks peab algselt külastama arsti paari kuu tagant, hiljem vähemalt 2 korda aastas. Samuti tuleb arstiga kindlasti läbi arutada tekkinud probleemid või muudatused ravis. Ravi lõpetamist võib kaaluda juhul, kui 6 kuu jooksul pole krambihoogusid esinenud. Pärast arstiga nõupidamist lõpetatakse ravi võimalike ohtude vähendamiseks tavaliselt järk-järgult.

Kas ravi võib olla koerale ohtlik? Kindlasti võivad ravimitel esineda ka mõned kõrvatoimed. Üldjuhul on need ravimid muidu tervele koerale siiski väga väheste kõrvaltoimetega. Kõige sagedasem kõrvaltoime on phenobarbitaali ravi alustades loidus. Esimese nädala jooksul sellised kõrvaltoimed reeglina kaovad.

Kas IE on eluohtlik? Enamik krambihoogusid ei ole kindlasti eluohtlikud. Ohtlikuks võivad kujuneda ülipikad või ülisagedased krambihood. Harva on loomaarst sunnitud koera magama panema, kuna ravi osutub loomaomanikule teostamatuks või kui see ei anna oodatud efekti.

Mida saab ise ette võtta? Vaevalt et teil kodustes tingimustes õnnestub oluliselt looma aidata. Algselt kirjeldatud episoodi põhjal ei tasu näppe koerale suhu toppima hakata. Ta ei tõmba keelt kurku ega hammusta ohtlikult keelde. Kui krambihoog satub tulema kohas, kus loom end vigastada võib (näit. kusagilt alla kukkuda või endale midagi peale ajada), tuleb võimalikud ohud kõrvaldada. Kui teie looma krambihoog kestab ebaharilikult kaua, on kindlasti põhjust kohe arsti juurde kiirustada. Võimalik, et teie lemmik vajab tõhusat abi. Kui teie koera on tabanud sellised pikad hood korduvalt, tasub teil oma loomaarstiga kindlasti sellest rääkida. Võimalik on välja kirjutada ravimit, mida saab esmaabi korras kodus koera pärasoolde manustada.

Mida ootab loomaarst loomaomanikult?

Page 13: BASSET  HOUND

Heade tulemuste saavutamiseks eeskätt head koostööd. Kui teil tekib küsimusi või probleeme, võtke kindlasti ühendust oma loomaarstiga. Selleks, et teie poolt antav info oleks võimalikult täpne, on soovitav kasutada epilepsia päevikut. Sinna tuleks märkida kõik nähtud krambihood, nende täpne kestvus ja toimumisaeg, kõik ravis tehtud muutused ning muud olulisemad tähelepanekud. Nii on ka arstil kergem ravi tulemusi või probleeme hinnata. Kuna enamasti ei juhtu loomaarst teie loomal esinevaid hoogusid nägema, ei tee paha, kui teil pärast esmast šokki õnnestuks mõnda episoodi filmida. See võib aidata teie arstil probleeme paremini hinnata. Enamikku epilepsiat põdevaid koeri ootab sobiliku ravi korral ees veel mitu head aastat täisväärtuslikku elu.

Hüpothüroidism e. kilpnäärme alatalitlus

Hüpothüroidism on enimlevinud sisenõrenääme häire koertel.Seda peetakse perekondlikuks haiguseks, mis kandub edasi polügeneetiliselt. Seda iseloomustavad mitmed sümptomid: letargia, jõuetus, tuhm ja kuiv karv, seborröa, muutused karva värvis, viljatus, munandi artroopia ja veel paljud muud. Seda on üsna keeruline diagnoosida, sest paljudel nendel sümptomitel võivad ollaka muud põhjused.

Kilpnäärmetestid ei pruugi samuti täit vastust andda, kuid siiski - olles saanud positiivse vastuse (kasutades tõenäoliselt kilpnäärme biopsiat) jääb üks probleem - segadus ja vastuolulisus kilpnäärme hormoonide dooside ning manustamise osas.

PARASIIDID

Parasiidid jagunevad laias laastus kaheks: sise- ja välisparasiidid. Koeral on nendesse suhteliselt lihtne nakatuda ning see ei tähenda, et oled olnud halb omanik. Kuid jättes kõik parasiitidele viitavad sümptomid tähelepanuta ning parasiidi tõrje tegemata, võib koer saada nii tõsiseid tervisekahjustusi, et need põhjustavad talle suurt piina või koguni surma - siseorganite kahjustused, kehvveresus, akuutsed põletikud jne. Seega - tunne vaenlast!

Solkmed ja ussid

Eestis on enamlevinud ussideks solkmed

Kutsikasolge (Toxascaris leonina) ja koerasolge (Toxocara canis) koertel ning kassisolge kassidel. Solkmed on teatava piirini liigispetsiifilised, kuid vahel võivad parasiteerida ka teist liiki loomadel, sealhulgas inimestel. 1. Lisaks solkmetele esineb sageli koeraviiki (Dipylidium caninum) (kassidel ja koertel). See on kirpude vahendusel leviv paeluss. Inimesi ei ohusta, kuid loomadel kirpude laia leviku tõttu üpris tavaline. 2. Peipsi ja muude mageveekogude ääres tuleb aeg-ajalt ette ka laiussi (Diphyllobothrium

Page 14: BASSET  HOUND

latum), kes on inimestel ja ka koertel-kassidel parasiteeriv paeluss. Levib kuumtöötlemata kala vahendusel. 3. Paelussidest võib vahel ette tulla ka alveokokke ja ehhinokokke, neist esimene levib nakatunud pisinäriliste ja jäneste vahendusel ja teine juhul kui koertel või kassidel on ligipääs nakatunud põllumajandusloomade (sead, veised, kitsed) siseorganitele. Viimase ussi tõttu peavad kõik Soome sõitvad koerad-kassid õiget ussirohtu sööma

Solkmetest lähemalt

Täiskasvanud solge elab soolestikus ja muneb seal hulgaliselt mune. Munad satuvad roojaga väliskeskkonda, kus sobiva temperatuuri juures areneb paari nädala jooksul vastne. Kui vastne satub uuesti koera organismi, teeb solge seal läbi arengu. Üks solkmeliik areneb ja muundub soole seinas, teine rändab vereringe kaudu kopsukoesse, sealt köhitakse välja ja neelatakse uuesti alla. Ja seal soolestikus asub täiskasvanud solge jälle munele. Solkmemunad on väliskeskkonnas üpris kaua vastupidavad, seega ei kao parasiidi reservuaar. Lisaks lihtsale munemisele-rändele-muundele on solkmetel üks salakaval viis oma sugu säilitada. Nimelt jäävad osad vastsed koera (või ka kassi) organismi soikeseisundisse ja sobival hetkel (näiteks tiinuse või imetamise ajal) aktiviseeruvad. Lisaks on vahel mängus ka pisinärilistest vaheperemehed.

Page 15: BASSET  HOUND

Nakatumine

Nakatutakse tavaliselt munade või larvidega saastunut süües, aga nakatumine võib toimuda ka emakasiseselt looteperioodil, piima kaudu (aktiviseerunud soikevastne tungib piimanäärmesse) või nakatab ema oma soolestikust pärit munadega kutsikaid. Seepärast ongi eriti oluline anda ussirohtu nii enne tiinestumist kui tiinuse ajal ja peale poegimist

Inimene

Solkmed ei suuda inimese organismis paljuneda. Küll võib inimese organismi sattunud solkme muna seal kooruda, vastne aga asuda rändlema - sellise seisundi nimeks on visceral larva migrans. See VLM võib tekitada päris tõsiseid terviseprobleeme, näiteks on tuntud silma VLM või naha VLM . Eriti ohtlik on VLM nõrgenenud immuunsusega inimestel, aga ka lastel. Täiskasvanuil on immuunsüsteem enamasti nii tugev, et saab sellest parasiidivastsest jagu ja viimane hävib erilist kahju tegemata. Lastel ja puuduliku vastupanuvõimega täiskasvanuil võib solkmevastne tungida soolestikust mujale organismi ja seal, kus ta pidama jääb, tekib organismi vastureaktsiooni tõttu kapsel. Silma võrkkest on mingil põhjusel (vist väga peente verekapillaaride ja hea verevarustuse tõttu) üks sage koht, kus selline sõlmeke tekib. Nähtudest ei oska ma loomaarstina eriti palju rääkida, tõenäoline on kindlasti valu, aga ka nägemishäired ja arvatavasti ka muud nähud. Võimalik on taolise sõlmekese tekkimine nahas. Kuna solkmevastne püüab teha läbi oma loomulikku rännet läbi kopsude, võivad selle haigusega seostuda ka köha, palavik jms.

Kuidas ära hoida

Kogu seda jama saab ära hoida väga lihtsalt: peske sageli käsi, lastele tuleb samuti käte pesemise harjumus külge harjutada. Koertele regulaarselt ussirohtu - sellega väheneb potentsiaalselt nakkusohtlike ussimunade arv.

Page 16: BASSET  HOUND

Milline on solkmete mõju?

Solkmed mõjutavad kindlasti seedetrakti: soolestikus parasiteerides ja oma rännet läbi tehes võiva solkmed ulatuslikult kahjustada sooleseina. Selline kahjustus väljendub soolepõletikuna, aga ka toitainete puuduliku imendumise ja võimalik on eluaegne soolefunktsiooni häire. Oma rändel kahjustavad solkmed kindlasti ka maksa ja kopse, põhjustades seal põletikukoldeid ja funktsiooni häireid. Suur mõju on sooleparasiitidel immuunsüsteemile, sest parasiitide toimele peab immuunsüsteem kogu aeg reageerima. Kui näiteks vaktsineerimiseas kutsikal on hulgaliselt parasiite, siis on soovitud immuunvastuse tekkimine kindlasti häiritud. Solkmetest nõrgestatud organism on vastuvõtlikum kõikvõimalikele nakkushaigustele, näiteks parvoviroosile. Ulatusliku invasiooni puhul on võimalik mehhaaniline sooleummistus - solkmed sulgevad tropina soole.

Ravist ja ravimitest

Üldiselt kasutatakse solkmete profülaktikaks ja raviks suukaudseid ravimeid ni tableti kui pasta kujul. Tabletid on suuremalt jaolt komplekspreparaadid, kus on kaks või enam toimeainet, eesmärgiga toimida nii solkmetesse, muudesse ümarussidesse kui paelussidesse. Kutsikatele sobivad hästi ka pastad, mis võivad olla nii ainult solkmetesse (ja muudesse ümarussidesse) mõjuvad kui laia toimega komplekspreperaadid. Nii pastad kui tabletid on lühiajalise toimega: ravim soolestikust eriliselt ei imendu ja mõjub nii kaua kuni roojaga väljutatakse. Lisaks on olemas Stronghold: see on süsteemne ravim, mis imendub vereringesse ja toimib nii välis- kui siseparasiitidele. Stronghold tapab solkmed, aitab hävitada kuulmelesti, tapab sügelislestad ja kirbud. Strongholdil on kaks suurt eelist: seda saab manustada mugavalt turjale tilgutades ja toime kestab tervelt kuu aega. Üks miinus on ka: ei mõju paelussidele.

Kirbud

Kirbud levivad väga kergesti koeralt koerale, seega on nad ühed enamlevinud parasiidid.

Puugid

Ilmade soojenedes on paljud koera- ja kassiomanikud leidnud oma lemmikloomadelt peale metsaskäiku üsna arvukalt puuke. Kevadine puukide aktiviseerumise aeg sőltub ilmast - soojal kevadel vőib loomadelt juba märtsis massiliselt puuke leida, aprill on aga

Page 17: BASSET  HOUND

juba kindel "puugikuu". Suve lähenedes ei kao puugid küll kuhugi, kuid nii massilist rünnet kui märtsis-aprillis tavaliselt ei täheldata. Uuesti aktiviseeruvad puugid suve teisel poolel. Üldiselt arvatakse, et puuke vőivad loomad ja inimesed saada metsast, kuid just kevadisel ajal pole harvad ka need juhud, mil puuk on saadud linnamurult. Tegelikult puugid siiski linnas elada ei armasta. Linnas on vaid vähestes kohtades lastud rohi puugi jaoks sobivalt pikaks kasvada ja ka vősastikku leidub suhteliselt harva. Laialtlevinud arvamus, et puugid puuokstel oma ohvreid varitsevad ja sobiva looma vői inimese möödudes end neile kaela kukutavad, ei pea siiski paika. Kőige rohkem on puuke pikas rohus, kuna sealt on kergem endale uut peremeest leida. Kőige rohkem armastavad puugid pisiloomi - siile, oravaid ja teisi väikesi metsaelanikke. Loomulikult ei ütle nad ära ka koerte-kasside ja inimeste verest. Koduloomadest on just őueskäivad kassid kőige rohkem puukidest ohustatud. Kassid liiguvad puukidele sobival kőrgusel ja nad on karvased - puukidele just ideaalsed ohvrid. Kui nüüd aga loomaarsti pilguga vaadata, siis on kassid suhteliselt väikesed loomad ja pideva puugiinvasiooni korral vőib neil isegi aneemia tekkida. Ka koertel, kellega sageli metsas vői ka rohumaadel jalutamas-jooksmas käiakse, leidub puuke sageli. Puukide vahendusel inimestele edasi kanduvatest haigustest on räägitud üsna palju. Üks neis haigustest, nimelt borrelioos ehk Lyme´i haigus, vőib tabandada ka koeri ja kasse. Ameerikas on olemas ka vaktsiin, millega saab lemmikloomi selle haiguse vastu kaitsta, kuid Eestis pole see veel saadaval. Puukentsefaliit kasse ja koeri ei ohusta.

Kuidas saaks aga puukide invasiooni ära hoida? Kahjuks ei ole ideaalset vahendit olemas. Saadaval on niisugused ravimid, mis aitavad juba kinnitunud puuki surmata ning kaelarihmad, mis peaksid puuke peletama. Esimest tüüpi ravimid on tavaliselt tilgalahused, mida manustatakse looma turjale. Need ravimid on üsna efektiivsed, kuid need saavad oma toimet avaldada alles siis, kui puuk on juba looma nahasse kinnitunud. Sellisel juhul on vőimalik, et haigustekitajat kandnud puuk on looma juba ka nakatanud. Kaelarihmad sisaldavad aga niisuguseid aineid, mis peaksid puuke juba enne nahasse kinnitumist loomast eemale peletama. Samas on Eestis levinud puugid niisugused, et sageli ei ole sellest rihmast eriti abi. Kui puuk on juba lemmikloomale kinnitunud, tuleks see eemaldada nii kiiresti kui vőimalik. Kasutada vőib spetsiaalseid puugieemaldustange, puugi vőib ka ilma tangideta kergelt keerates ära tőmmata. Kindlasti tuleks kätte panna kummikindad. Omaette probleem on puukide avastamine, sest kassid-koerad on ju karvased ja väikesed puugid ei pruugi lihtsalt silma paista. Peale metsaskäiku vőiks looma kohe korralikult ära kammida, sest sellega eemaldatakse puugid, kes pole veel kinnituda jőudnud ning loodetavasti avastatakse ka juba kinnitunud puugid. Puukide kiire avastamine vőib

Page 18: BASSET  HOUND

lemmiklooma ka teda ohustavast nakkusest säästa, sest haigustekitaja ülekandumiseks kulub veidi aega, mőnedel andmetel isegi kuni 24 tundi. Siiski pole puukidega levivad haigused lemmikloomadele suureks probleemiks. Eestis on koduloomadel borrelioosi diagnoositud vaid üksikjuhtumitel.

OODATAV ELUIGA JA SUREMUS Bassetite keskmine eluiga on u 11,5 aastat, mis on puhtatõuliste ja basseti suuruste koerte puhul tüüpiline. Vanimad isendid on elanud ka üle 16 aasta. Peamisteks suremuse põhjusteks on: vähk ( u 30 %), vanus ( 13 – 15 %), maolaienemus (u 10 %) ja südame probleemid (u 8 %). MÕNED MÕISTED TEADMISEKS Teadmiseks kõigile, kes soovivad endale tõukoera kutsikat. FCI (Fédération Cynologique Internationale) - ülemaailmne tõukoerte organisatsioon. Ametlik esindus Eestis: Eesti Kennelliit (EKL). UCI (Union Cynologie International) - koerte organisatsioon, mis oma tegevuses (ja ka nimes) matkib ametlikku tõuorganisatsiooni FCI. Esindus Eestis: Eesti Loomade Klubi (ELK). Nagu näha, on taotluslikult mõeldud välja nimi, mis sarnaneb amtlikule EKL-ile, püüdes sellega teadlikult eksitada tulevasi kutsikaomanikke. Registreerimistunnistus (tõutunnistus, tõudokument) - tõendab koera päritolu vähemalt 3 eelneva põlvkonna ulatuses. Tõukoer müüakse ainult koos registreerimistunnistusega ning see kuulub koera hinna sisse. UCI poolt võidakse koertele väljastada tõutunnistusele sarnane paber, mis aga ei tõesta koera põlvnemist. Tavaliselt on seal vaid koera ema ja isa nimi, kelle tõug ei ole tõestatav. Omades UCI dokumentidega koera, ei ole võimalik teda võtta arvele EKL-is ega osaleda näitustel. Samuti ei tunnista neid koeri tõuühingud. Europass - reisidokument, kus on kirjas loomale tehtud vaktsiinid. See dokument ei ole tõutunnistus!

Page 19: BASSET  HOUND

KUI BASSETI KUTSIKAST ON SAANUD TEIE VÄRSKEIM PEREL IIGE…

Kutsikas on oma vajaduste poolest nagu inimbeebi ( põhiliselt vajab ta: täis kõhtu,”puhast peput” ja turvatunnet). Kui te ei tea, mida peaks tegema või ei saa aru mida kuts vajab, siis pidage teda beebiks või väikelapseks ja mõistate kohe, mida teie tilleim pereliige tahta võiks ☺ Kui kutsikas saabub uude koju, kogeb ta palju uut: kasvataja kodust uude koju sõit, uued inimesed, uus ümbrus, uued lõhnad – see kõik on võõrastav pisikesele kutsikale, kes on harjunud suurema osa päevast veetma koos oma emme ja vendade-õdedega. Ta hakkab kindlasti igatsema oma emmet ja muid tegelasi. Teeme siis nii, et tal oleks hea ja turvaline ja, et ta ei oleks väga kurb. Uude koju saabumine peaks olema kutsikale rahulik ja meeldiv kogemus, mistõttu tuleks kindlasti arvesse võtta alljärgnevaid asjaolusid: • Et kutsikale oleks uude koju saabumine rahulik, siis ei ole soovitav esimestel päevadel külalisi kutsuda! • Las kutsikas tutvub uue koduga rahulikult ja õpib tundma uusi lõhnu. Juhul, kui ta ei ole majas (korteris) igale poole lubatud, tuleks talle tutvustada tema piirkonda. • Kutsikas vajab uue ümbrusega tutvumiseks ja sellega kohanemiseks aega, - ära vii teda kohe välja… (kui teine vaktsiin on veel tegemata, konsulteeri kindlasti välja minemise teemal loomaarstiga!). • Ära karista kutsikat, kui ta oma hädad põrandale teeb. Anna talle aega olla rahulikult ruumis, kuhu ta võib oma hädad teha ilma, et kahjustaks kas vaipa või põrandat. Pane põrandale ajalehti, kuhu kutsikas võib oma hädad teha (ajalehe alla võib panna ka kile, et põrandaid säästa). • Ära jäta kutsikat pikaks ajaks üksi. Esimesel nädalal uues kodus peaks siiski keegi käima iga paari tunni tagant kutsikat söötmas, vaatamas ja rahustamas. Ta ei ole veel harjunud üksi olema. Kui kutsikas näib väsinuna, võid jätta kutsika vähekeseks ajaks üksi. • Tee kutsikale oma magamisase, kus ta saab puhata – kutsikas väsib kergesti ja magab palju. Pane sinna talle kaasa antud rätipoiss ja mängukann ( ÄRA PESE! – nendel on emme ja teiste pesaliikmete lõhn küljes).

Page 20: BASSET  HOUND

• Kui majas on väikeseid lapsi, jälgi nende käitumist, kui esitled neile kutsikat. Lastele tuleb kohe selgitada, et kutsikas on ELUSOLEND, mitte mänguasi ning hiljem ka kutsikale tema koht perekonnas (karjas). Õpeta lastele kutsikaga ümberkäimist. • Kui läheduses on väikeseid lapsi, ei ole hea kutsikaga väga intensiivselt mängida – nad võivad muutuda armukadetaks! • Kui kutsikas magab, sööb või on oma asemel, ei tohiks teda segada! Kutsika esimesed ööd uues kodus Kutsikat ei ole esijalgu hea üksi jätta, st eraldada teistest pereliikmetest. Üksijäämine võib hirmutada ka kõige vapramat kutsikat. Kutsikas hakkab haukuma või nutma – see on kutsikale ainus võimalus hankida tähelepanu, et ema tuleks tema juurde. Kutsikas on väga sõltuv perelt saadavast tähelepanust ja hoolitsusest, seetõttu kohtle teda ka vastavalt. MIDA ROHKEM HELLUST ESIMESTEL ELUKUUDEL, SEDA TUGEVAM NÄRVIKAVA ON KOERAL HILJEM! Parim paik kutiskale magamiseks on pereliikmete läheduses, kuid mitte läbikäidavas kohas. Kutsika OMA koht peab võimaldama kutsikal vajadusel eralduda ning kutsika oma koha peal ei tohi kutsikat segada ega karistada. Parim koht on selline, kus kutsikas tunnetab pereliikme kohalolu kuulmise ja lõhnaaistingute läbi. Kui kutsikas on rahutu, peaks temaga rääkima ja silitama teda. Teie nupsu emale ei meeldi nt peapealt silitamine, pigem kurgu alt ja kõrva tagant. Viimased uuringud räägivad, et peapealt silitamine on korrale suisa alandav (mine võta nüüd kinni…). Kui kutsikas magab esialgu pereliikme magamistoas, ei tähenda see veel, et ta magab seal kogu edasise elu. Vanemaks saades saab koera harjutada magama ka teises kohas/toas ☺☺☺☺ Puhtuse pidamise õpetamine Pesakonna juures on kutsikas õppinud oma hädasid tegema ajalehe peale. Seetõttu tuleks ajalehti hoida kindlas paigas, kuhu kutsikas saab oma vajadused teha. Kui ka juhtub äpardusi, viige kutsikas ajalehe peale ja ärge unustage kiitmast, kui häda õigesse kohta tuleb ☺ Kasuks tulevad järgmised nipid: • Kutsikas tuleks õue viia alati kohe peale ärkamist ja söömist; • Ära mängi kutsikaga enne, kui ta oma hädad on teinud; • KIIDA, KIIDA JA VEEL KORD KIIDA kutsikat, kui ta on teinud hädad õigesse kohta, kas siis õue või ajalehele - väldi karistamist.

Page 21: BASSET  HOUND

• Õige aeg puhtuse pidamist nõuda on siis, kui kutsikas on tajunud, et õue on see koht, kuhu oma hädad teha tuleb. Siin tuleb appi jälle seesama ajaleht – kui kutsikas on esialgu toas õppinud ajalehele tegemise ära ja nüüd ta õue tegema tahate õpetada, siis võtke esialgu ka õue ajaleht kaasa ja pange maha, siis on kutsikal kergem mõista, mida temalt oodatakse… • Püüdke kutsikaga esialgu jalutada samades paikades, seal kus on rohkem eraldatust ja rahu… • Ei ole paha väljas käies häda tegemist seostada teatud sõnaga, siis on hiljem lihtsam, kui on teinekord vaja häda kiiresti ära teha… Kui kõik hästi läheb, saab vaev tasutud ja kutsikas oskab 4-5 kuu vanustlt puhtust pidada ☺ Kutsika iseloomu kujunemine • 4-7 elunädal – inimesega harjumine ja kiindumine; • 8-12 elunädal – kiire õppimise iga, kohanetakse inimeste maailmaga ja õpitakse esimesed käsklused. • 13 – 17 elunädal – karjas tähtsuse järjekorra kujunemine, selles vanuses ei tohiks kutsikas kunagi võita peremeest mängides ning selgeks tuleb ka teha, et lapsed on temast kõrgemal kohal; • 5 -6 elukuu – karja tähtsuse järjekorra kinnistumine. Ühistegevus koos inimesega pakub koerale suurt meelehead. Kutsikas hindab autoriteeti. Katsetab piire. Endiselt väga oluline hierarhia kehtestamine, ka laste suhtes. Lubamatu on laste peale urisemine või hammustamine (kurjalt). • 7 – 12 elukuu – puberteedi-iga. Iseloom on vahelduv, isane kutsikas võib olla ähvardava käitumisega ja rünnata, et saavutada karjas kõrgemat positsiooni (kõiki katseid oma positsiooni kõrgemale tõsta, tuleb tähele panna ja kindlalt taunida). Kutsikas suhtub ümbruskonda asjalikult ja saab aru temalt nõutavast käitumisest. Märgata on ka Bassetile iseloomulikku selektiivkuulmist. Tõule iseloomulikud jooned tulevad selgemalt ilmsiks. Kutsikas tuleb kasvatada ühiskonna täisväärtuslikuks liikmeks ( soovitatav koerte sõnakuulelikkuse koolitus). Kui te käite Bassetiga koolis, siis ärge seadke ootusi väga

kõrgeks ☺ Kuid nagu kõrvalolevatelt piltidelt näha – keskmisest rohkem kannatust ja kõik on võimalik ☺ Kuigi sellist koera, kes kogu aeg pilguga peremehe huulte küljes ripub järgmist käsklust oodates, - sellist

Page 22: BASSET  HOUND

koera Bassust ei saa. Kool õpetab teid omavahel suhtlema ja aru saama üksteise vajadustest. Kool on ka hea koht õppimaks teiste koertega sotsialiseerumist, et ära hoida hilisemaid agressioone ja hirme. Lihtsamate käskluste selgeks saamine ei valmista ka Bassule mingit raskust! Kuna tegemist on siiski suure koera kategooriasse kuuluva tõuga, siis on kuuletuskoolitus oluline, muidu võib juhtuda nii, et käite õlaliigese nihestust või mõnd muud traumat regulaarselt ravimas �. Ussikuur ja vaktsineerimine Sünnikodus on kutsikale tehtud esimesed ussikuurid ja järgmine tuleks teha 10-11 nädala vanuselt. Ussikuuri on soovitav teha iga 6 kuu tagant. Enne, kui kõik vaktsineerimised on tehtud, ei tohiks kutsikas kohtuda võõraste koertega. Teda ei tohiks viia ka paikadesse, kus käivad teised koerad (k.a. ka õue muruplats, kui seal käivad teised koerad). Vaktsineerimist ei või teha hammaste vahetumise ajal. Toitmine Toidunõud ja veenõu peavad alati puhtad olema. Põhimõtteliselt tuleb vett vahetada nii tihti, kui võimalik, sest Bassu “solgib” vee igal joomisel ära aga puhas ja selge vesi peab kutsika jaoks olema kogu aeg saadaval … Kui koer ei söö talle ette antud toitu või sööb osaliselt, - võetakse toit eest ära 10 – 15 minuti pärast. Kutsikas peab juba väiksest peale harjuma, et toidunõusid ja konti võib inimene puutuda ja ära võtta. Kui oled nt kondi või mänguasja koeralt ära võtnud, kiida teda ja anna see tagasi. Õpeta kutsikat loovutama suus olevaid asju. Aseta veekauss kindlasse paika, võid alla panna rätiku – kuna Bassukutsikas ajab kindlasti vett ka maha (tal on vist lõuas auk ja lisaks tilpnevad ju need pikad-pikad kõrvad vee sees…). Toidu osas on iga kutsikas erinev isend. Kõik ei sobi kõigile. Jälgi koera kõhtu ja kui märkad, et mingi toit ei sobi koerale, loobu selle andmisest. Kui esineb kõhulahtisust, ürita selle põhjusele kohe jälile saada. Kõhukinnisuse põhjuseks on tavaliselt vähe juua või liiga palju konti. Parim rohi kõhuhädade korral on 1 või 2 päevane paastumine, millal koerale antakse vaid puhast vett juua. Kui kahtlustad, et kuivtoit põhjustab koeral kõhuhädasid või koer keeldub jätkuvalt kuivtoitu söömast – pea nõu pesakonna kasvatajaga või loomaarstiga. Kontidest sobivad kutsikale kõige paremini looma sääre kondid. Linnu ja sea kondid on ohtlikud, kuna neist võib irduda peenikesi ja teravaid luutükikesi. Kondid siiski ei ole kutsikale täisväärtuslik toit, vaid pigem abivahendiks hammaste vahetumise perioodil. Koerale võib anda ka koerte küpsiseid, porgandit või kunstkonte. Oleneb toidust (konsulteerige kindlasti müüjaga), aga nt Hills´i või Royal Canini toiudule lisamineraale ega vitamiine anda EI TOHI. Ka ei tohi siis muud lisatoitu anda (kohupiim, köögiviljad, muna), kuna see on täisväärtuslik toit vastavalt tema tõuomadustele ning parim lahendus ( loe düsplaasia kohta!). Kui ei otsusta spetstoitude kasuks, siis tuleb jälgida dieeti, kuna Bassetil on kalduvus üle süüa ning tema suurt karkassi peavad toetama väikesed jalakesed, mis ei pruugi tasakaalustamata toidu korral taluda seda raskust ning järgnevad liigesehädad jms. On võimalik, et kutsikal ei ole esimestel päevadel uues kodus söögiisu. Ole rahulik, ühel hetkel saabub ka kutsikale nälg. Võid meelitada kutsikat sööginõu juurde, tehes seal ise matsutavaid häälitsusi, kutsikas nimelt igatseb oma pesakonnakaaslaste seltskonna järele. Toitu antakse kutsikale sobival temperatuuril (toatemp), kutsikas ei tea, et külma toitu

Page 23: BASSET  HOUND

võib/saab ka süüa. Kutsikad söövad esialgu u 5 x päevas. Pisibeebidel on oluline saada ka 3,5 % piima. Tähelepanu! Võib esineda luustiku kasvuhäireid – seetõttu tuleb tähelepanelikult jälgida kutsika jäsemete kasvamist. Tihti esineb just esimeste käppade randmete paindumist, halvimal juhul võivad randmed väljapoole pöörduda ja tagajalgade kannad sissepoole pöörduda. Kui märkad kutsika randmete või kandade juures muutusi, võta koheselt ühendust loomaarstiga, kes oskab sind edasi nõustada. Tähtis on, et koer saaks koheselt õige hoolitsuse, et vea edasist arengut vältida. Bassetitel on käändumised suht normaalsed – niikaua kui kõndimist ei sega. Väändumisi ja käändumisi Bassetitel soodustab ülekaal kutsikaeas – ole ettevaatlik. Mänguasjad Kutsikal peavad olema tema oma mänguasjad (mitte lastelt laenuks võetud). Mängukannid võivad olla kummist või nahast esemed – kust ei irduks tükke. Liiga väikesi mänguasju võib koer kogemata alla neelata ja lämbuda. Parimateks mängukannideks on suur kunstkont, piisavalt suur mängupall, köis või köieks keerutatud froteerätik. Loomulikult on ka poodides lai valik koertele mõeldud mänguasju. Kui kutsikas mängib millegi keelatuga (kingad, mööbel, sokid, laste mänguasjad, prügi), siis ei tohi sellele ülemäära tähelepanu pöörata. Ese rahulikult talt ära võtta, asetada oma kohale, rahulikult kuid kindlalt öelda EI ning anda asemele tema oma mänguasi. Pea väike paus ja kui ta mängib oma mänguasjaga, liitu temaga hetkeks. Kutsikas toob keelatud asju, et saada tähelepanu (ükskõik kas siis halba või head). Kui ta seda selliste meetoditega ei saa, kaob tal kiiresti huvi nenede asjade vastu. Kutsikas ja lapsed Kutsikast ei tohiks saada lastele mänguasi. Ta on pereliige ja sellisena tuleb teda ka kohelda. Kui kutsikas tuleb uude koju, ärge jätke lapsi kutsikaga üksi. Täiskasvanu peaks olema juures, et õpetada ja juhendada, kuidas kutsikaga umber käia. Kutsikas ei tohiks meeletult mängida koos lastega, sest suuremaks saades jätkab ta sama moodi, ega taju oma suuruse ja jõu erinevust. Lapsed ei tohiks kutsikat tõsta sülle (teravad hambad ja ettearvamatud liigutused). Kutsikaga tuleb mängida põrandal. Ka ei tohiks lasta last kutsikaga üksi õue, kus ta ei suuda kaitsta kutsikat võõraste koerte rünnakute või muude ebameeldivuste eest. Liikumine ja jalutamine Kui see on võimalik ja kutsikas seda soovib, tuleks tal lasta piisavalt liikuda (nt mängida aias). Kuna kutsikas vajab veel palju uneaega, siis ei tohiks teda sellel ajal segada. Väljas võib kutsikas olla võimalikult palju, eeldusel, et ilm on kuiv. Vihmane ilm ja kõva tuul või pakane on väikesele kutsikale ohtlikud, sest kutsika karv ei kaitse piisavalt vihma ja

Page 24: BASSET  HOUND

külma eest. Väljast tulles tuleb koer vajadusel alati kõhu alt + käpad ära pesta ja ära kuivatada. Kutsika käpad ja kõhualune tuleb kindlasti kuivatada ka siis kui ta on viibinud märjal rohul. Kutsikat võib tasapisi tutvustada ka fööniga. Hea on sisse viia rutiin, kus kutsikas enne tuppa ei saa, kui käpad on lapiga puhtaks tehtud. Bassetitel puudub aluskarv, mis kaitseks neid üldse külma eest. Kutsikas võib kergesti külmetada, kui tal lubatakse maas lamada. Samas jälle tugev päikesepaiste ja kuum ilm võivad põhjustada kuumahalvatuse. Koera ei tohi kunagi jätta kuuma ilmaga üksi autosse!!! Tasub olla ka tähelepanelik tuuletõmbuse suhtes, kui kutsikas on märg või tudib. Põrand, millel kutsikas liigub ei tohiks olla libe ja kutsika küüsi tuleb regulaarselt lõigata. Bassetitel on erakordselt tugevad küüned, nii et targem on varuda endale kõige tugevam küünelõikaja. Libe jää on samuti koerale ohtlik ja ebamugav. Treppidel kõndimine ei ole kutsikale samuti tervislik. Kahe jala peal seismine (tantsimine) on Bassetitel KEELATUD. Samuti suurte koertega mängimine kutsikaeas, sest mänguhoos võib suurem koer kogemata väiksemat vigastada kuna luustiku ja lihaste areng võtab veel aega. Kui kutsikas on saanud 6 kuu vanuseks, võidakse ettevaatlikult alustada pikemate jalutuskäikudega, järk-järgult teekonda pikendades. Kui alustate jalutuskäike, pidage meeles, et teete seda iga päev. Vahetevahel toimuvad jalutuskäigud ei aita kaasa lihaste arengule, pigem vaid väsitavad luustikku. Liikumine peab olema regulaarne, siis oskab koer seda oodata ning oma energiat suunata ning tema luustik ja lihased arenevad korrapäraselt ning energiakasutus on stabiilne, vältimaks rasvumist. Kutsikat tuleb kaelarihma või traksidega pisitasa harjutada. Juhul, kui kutsikas tirib rihma otsas käies, aitab seda korrigeerida väike tagasitõmme rihmast ja keelav käsklus “Ei tiri”, “Oota” vms. Soovitav on ka pärast seda suunda muuta, et koeral tekiks arusaam, et tema peab tulema sinna kuhu teie lähete, mitte tema ei juhi ja teie lähete sinna, kuhu tema rebib. Basseteid ei soovitata ujuma viia, kuna öeldakse, et nende kere on liiga pikk ja raske, et väikesed jalakesed suudaksid seda ujutada. Pärast pesu või vees hullamist (nt mererannas madalas vees) tuleb Bassu kõrvad kohe ära kuivatada. Ja ka ülejäänud koer, sest nahahaigused (hot-spot) tekivad just siis, kui koera nahk jääb märjaks, ka tekib voltide vahel haudumine. Sama on Bassudel ka juues nt lõua-alusega, - aitab talk. Alla 2 aastast koera ei või kasutada kelgu või käru vedamisel. KOER ON OK, KUI KARV LÄIGIB (kehva toiduvaliku puhul kaotab esimesena läike karvkate), SABA ON PÜSTI NAGU SELVERI LASTEKÄRU LIPUVARRAS, HAMBAD KORRAS (puhtad, valged, puudub pruun ääristus igemepiiril), RIBID EGA SELGROOG POLE SILMNÄHTAVALT VÄLJAS JA KOER ON REIBAS NING TEOTAHTELINE ☺

Õnnelikke hetki Teile Bassu seltsis!